Urmo Lihteni lugu praktikandist tehiklaseks: juhendajad andsid kala asemel õnge
Oma praktikakogemusest Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuses (TEHIK, enne 2017. aastat E-tervise Sihtasutus) jagab infoturbespetsialist Urmo Lihten, kes ei piirdunud kunagises E-tervise Sihtasutuses pelgalt praktikaga, vaid tal täitub veebruari keskpaigas juba 11 aastat tööstaaži.
Alustame nüüd algusest. Mis ajendas sind just E-tervise Sihtasutuses (ETSA) praktikat alustama? Kuidas sa sinna sattusid?
Olin IT Kolledži süsteemide administreerimise eriala tudengina kandideerimas mitmesse riigiga seotud IT-firmasse, ent praktikakoha otsimisel seadsin endale üsna mitu eesmärki: tegu võiks olla tööga, mis mõjutab kogu Eesti heaolu, sh ka iseennast. Seega võib öelda, et kaablite sorteerimine ja arvutite ehitamine ega lammutamine taaskasutuseks mind ei kõnetanud.
ETSAsse kandideerimise soovituse sain oma gümnaasiumiaegse arvutiõpetaja kaudu, kes teadis, et just seal otsitakse tööle süsteemiadministraatorit. Tol ajal töötasin arvutipoes müüja ja tehnikuna, mis oli küll minu esimene töökoht IT valdkonnas, kuid seal ma poleks saanud nõuete tõttu praktikat läbida. Seega asusingi otsima võimalust, kus saaks tasustatud praktikakoha või praktikakoha, kus oleks võimalus enne nelja kuud saada paralleelselt tasustatud töökohale.
Millised olid sinu igapäevased ülesanded praktikal?
Esimesteks ülesanneteks oli olemasoleva infrastruktuuri ja pakutavate teenustega tutvumine. Tegelesin algul kasutajatoele rakenduste juhiste loomisega, et nad saaksid kasutajatele neid edasi saata. Selle käigus sain nii mõnegi teenuse peamiseks administraatoriks ehk sain tegeleda ka kasutajate muredega, mida oli vaja lähemalt uurida ja mida enam kasutajatugi ei suutnud lahendada.
Juba varsti sain suhelda projektijuhtide ja arendajatega, et tuvastada teenustega seotud mured, mida saaks paremaks teha ning paigaldada teenuste uusi versioone. Vabamatel hetkede osalesin E-kiirabi projektis – haldasin veebiteenust ja lõin kiirabide tööjaamade halduseks vajalikku lahendust. Sain seal aktiivselt panustada ja juhtida selle töö tehnilist poolt. See kogemust mind vist päriselt TEHIKusse jääma meelitaski.
Kõige selle juures omandasin uusi teadmisi X-tee teenuste kasutamisest, Windowsi tööjaamade haldamist ja Linuxi serverite haldust ning nende peal arendatud teenuste haldamist. Juhendajad ei hoidnud minu kätt, aga samas olid olemas. Nad andsid kala asemel õnge ja andsid soovitusi, kuidas iseseisvalt lahendusi leida.
Kuidas aitas praktika sind sinu isiklikus arengus?
Läbitud praktika aitas mul mõista, kuidas suuremal skaalal riigi infrastruktuur toimib ning kuidas käib süsteemide ehitamine ja liidestamine. Lisaks arendasin kindlasti kriitilist mõtlemist ja iseseisvat töötamist. Kuna praktika eeldas erinevate osapooltega suhtlemist, sain täiendada kõvasti suhtlemisoskust mitmel tasandil. Lahenduste leidmiseks pidin tulema mugavustsoonist välja ja suhtlema täiesti võõraste inimestega, kelle taustast ma midagi ei teadnud. See viis omakorda jällegi uute tutvuste ja koostööni.
Kas ja kuidas mõjutas praktika sinu karjäärivalikuid?
Siiani on minu jaoks oluline see, et minu töö annaks väärtust laiemalt ja sellest oleks mõjutatud nii mina ise, sõbrad, minu perekond kui ka ülejäänud Eesti inimesed. Ma ei ole kordagi kahetsenud, et sukeldusin IT valdkonda ja viimased 11 aastat koos ETSAga kasvanud TEHIKuks. Aja jooksul on küll ametinimetuses toimunud mõned muudatused – kui alustasin süsteemiadministraatorina, siis nüüd olen viimased paar aastat olnud infoturbe valdkonnas, kuna minu huvi küberkaitse ja sellega seonduva vastu on märgatavalt tõusnud.
Siiani on minu jaoks oluline see, et minu töö annaks väärtust laiemalt ja sellest oleks mõjutatud nii mina ise, sõbrad, minu perekond kui ka ülejäänud Eesti inimesed.
Olin algselt E-tervise pesamuna ehk kõige noorem liige, nüüd juba liitub järjest neid, kelle isikukood algab viie või kuuega.
11 aastat tööstaaži on väga muljetavaldav. Mis on sinu arvates TEHIKus aegade jooksul kõige rohkem muutunud on? Kui nüüd konsolideerimist ja nimemuutust mitte arvestada.
Ma arvan, et inimesed. Küll on neid suuremal hulgal tulnud ja vähemal läinud. Kui minu tuleku ajal oli töötajaid umbes 40, siis nüüd on see number sisuliselt viiekordne. Olin algselt E-tervise pesamuna ehk kõige noorem liige, nüüd juba liitub järjest neid, kelle isikukood algab viie või kuuega.
Kuigi struktuur on mitmeid kordi muutunud, osakondi ja tiime juurde tulnud või ümber muudetud, on alati alles jäänud üksteise toetamine. Kuna meil toetatakse ka maja sees liikumist, siis igaüks saab tegeleda huvipakkuva projektiga ja olla selles ka ekspert, keda teised kuulavad.
Mida sa soovitaksid tulevastele praktikantidele, kes kaaluvad just TEHIKus praktika tegemist?
Soovitan hoida avatud meelt ja küsida. Seda isegi siis, kui arvad, et sa juba tead ja asi on lihtne. Küsides võid teada saada mõne uue infokillu, mis võib praktika edukal läbimisel aidata väga palju. Internet on muidugi ka lõputu ja sealt leiab hulganisti juhendeid sisuliselt iga mure korral.
Praktikale või tööle jõudes võib reaalsus tabada nagu välk selgest taevast ja tunned, et koolist õpitut ei saagi päriselus rakendada. Minul oli samamoodi. Koolist sain fundamentaalse arusaama erinevatest võrkudest, süsteemidest ja protokollidest, aga iseseivalt pidin ikka päris palju juurde õppima. Tooksin võrdluseks autokooli ja juhilubade kättesaamise.
Millised on sinu TEHIKu karjääri meeldejäävaimad või naljakaimad seigad?
Ilmselt erinevate suurprojektide live’i viimised, millele on eelnenud tiimiga pikad sisukad päevad. Pärast õnnestumist tekkiv rahulolu annab mõnusa eduelamuse. Üks meeldejäävaim seik oli 2015. aastal kolmepäevane E-kiirabi projekti käivitamine, kui olime kogu kambaga kiirabiasutuse IT-toas tahvleid seadistamas. Jälgisime kaugelt serveri tarkvara tööd ning samal ajal jagasime ka kohapeal brigaadidele juhiseid ja nõuandeid IT seadmete ja andmete liikumise osas.
Igapäevatööle pakuvad vaheldust ka erinevad intsidentide lahendamised. Nii võib avastada uusi asju, mida varem ei teadnud. Tooksin välja ka meie meeleolukad ja meeldejäävad ühisüritused – olgu nendeks siis suvepäevad või jõulupeod.
Kuidas sa kirjeldaksid TEHIKu kultuuri ja töökeskkonda?
TEHIKus on abivalmid inimesed ja nii vähe bürokraatiat kui riigiasutuses olla saab. Ainult küsi ja sa saad vastuse. Kui vastust kohe ei teata, siis vähemalt juhendatakse sind edasi, kes võiks teada või kust võiks leida vastuse. Töökeskkond on üksteist toetav ja inimestega saab vabalt suhelda.
___________________________
Tundus huvitav?