Tervise infosüsteemi lood: miks liigub tervise infosüsteem sündmuspõhisele andmevahetusele?

Õige info võib raviotsust muuta

Riigikontroll kirjeldas oma 2025. aasta auditis „Terviseandmete õigsuse, täpsuse ja ajakohasuse tagamine“ juhtumit, mis näitab, kui oluline on ajakohase info jõudmine tervishoiutöötajani.

Erakorralise meditsiini osakonda toodi ajuinfarktiga patsient, kellel oli pooleli vähiravi. Raviloos ei olnud kirjas, kas vähk oli algstaadiumis või metastaatiline. EMO arstid eeldasid halba prognoosi ja jätsid patsiendile trombolüüsi tegemata.

Kui patsiendi vähiravi eest vastutav arst sai olukorrast teada, selgitas ta, et vähk oli algstaadiumis ja trombolüüs oli näidustatud. Patsiendi tervis lõpuks taastus. Juhtum näitab siiski, et raviotsuse tegemiseks vajalik info ei olnud õigel ajal kättesaadav.

Probleem ei ole üksikjuhtum

Riigikontrolli audit kirjeldab sama mustri kordumist. Ainuüksi 2025. aasta esimese kolme kuu jooksul jõudis tervise infosüsteemi hilinemisega üle 152 000 epikriisi. Mõni dokument jõudis süsteemi alles mitu kuud pärast ravijuhu lõppu.

Tervise Arengu Instituudi andmetel ei esitanud 2024. aastal viiendik tervishoiuteenuse osutajatest tervise infosüsteemi ühtegi dokumenti.

Puudulikud terviseandmed mõjutavad otsuseid ka väljaspool ravivastuvõttu. Töötukassa pidi iga 2,4 töövõime hindamise taotluse kohta tegema ühe päringu puuduvate terviseandmete saamiseks. Inimese jaoks võib see tähendada pikemat ootamist otsusele, mis mõjutab tema sissetulekut, abi ja igapäevast toimetulekut.

Dokumendist sündmuseni

Osa probleemidest tuleneb töökorraldusest ja dokumenteerimisest. Seda ei lahenda ükski IT-arendus üksi.

Samas mõjutab olukorda ka tervise infosüsteemi senine ülesehitus. Praegu liiguvad paljud terviseandmed kesksesse süsteemi valmis dokumentidena. Sageli jõuab oluline info sinna alles siis, kui ravijuht lõpetatakse ja koostatakse kokkuvõttev epikriis.

Sündmuspõhise andmevahetuse puhul liiguvad kokkulepitud andmed tervise infosüsteemi juba raviteekonna jooksul, kui toimub konkreetne oluline sündmus. Info ei pea ootama tervikliku kokkuvõtva dokumendi valmimist.

Eesmärk on, et otsuse tegemiseks vajalikud andmed jõuaksid tervishoiutöötajani võimalikult õigel ajal, ajakohaselt ja kasutataval kujul.

Andmete liikumisest üksi ei piisa

Sündmuspõhine andmevahetus ei taga iseenesest paremat ravi.

Andmed peavad olema kvaliteetsed ja arusaadavalt struktureeritud. Samuti peavad need jõudma tervishoiutöötaja kasutatavasse infosüsteemi sellisel kujul, et vajalikku infot oleks võimalik kiiresti märgata ja kasutada.

Seetõttu arendame uusi andmevooge koos tervishoiu tööprotsessidega. Iga teenuse puhul tuleb läbi mõelda, kes infot vajab, millisel hetkel ta seda vajab ning kuidas peab see tema töövahendis nähtav olema.

Üleminek toimub samm-sammult

Üleminek sündmuspõhisele andmevahetusele on mitmeaastane. Võtame fookusesse teenused ja andmevood järk-järgult.

Iga teenuse puhul:

• lepime koos valdkonna osalistega kokku vajaliku andmekoosseisu;
• arendame keskse lahenduse;
• avaldame liidestumiseks vajaliku tehnilise info;
• anname tervishoiuasutustele aega oma süsteemide arendamiseks ja liidestamiseks;
• testime lahendust koos tulevaste kasutajatega.

Sündmuspõhist ja standarditud andmevahetust toetab ka Euroopa terviseandmeruumi määrus ehk EHDS. Määruse nõuded rakenduvad etapiviisiliselt. Esimesed suuremad terviseandmete piiriülest vahetamist puudutavad kohustused hakkavad kehtima 2029. aastal.

Mis saab edasi?

Meie eesmärk on, et tervishoiutöötajal oleks otsuse tegemise hetkel kasutada ajakohane, kvaliteetne ja arusaadav info.

Edaspidi tutvustame ka teisi tervise infosüsteemi teenuseid ja arendusi.

Autor: Karin Rääsk (TEHIKu äriarhitekt, [email protected])