Tööinspektsiooni uus infosüsteem ehk TEIS on riigi viimane sõna pilvetehnoloogias ja mikroteenustes. Miks just selline lahendus loodi, mis muutub töötava inimese ja kümnete tuhandete ettevõtjate jaoks ning miks riigis tervikuna tuleviks sarnaste arenduste suunas liikuda, räägib Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) peaarhitekt Martin Õunap.

Millised uued võimalused siis ettevõtjale avanevad?

TEIS-i suur pluss on see, et ettevõtjal tekib selge arusaam, millised on tema kohustused riigi ees. Seni oli rohke info sees raske orienteeruda. Nüüd ütleb infosüsteem ise, mida on tarvis teha. Ja ütleb ka seda, kui kõik on hästi ja midagi pole teha vaja.

Praegu on ettevõtjale loodud võimalus määrata näiteks töötervishoiu- ja töökeskkonna esindajad ja mitmeid teisi võimalusi, milleks muidu oli vaja täita erinevaid blankette ja suhelda korduvalt Tööinspektsiooniga. Nüüd on need tegevused digitaalsed ja hoiavad seeläbi aega kokku.

Kuidas ettevõtja uut infosüsteemi kasutama saab hakata, kas algatuseks peab TEIS-i konto looma?

TEIS-i ei pea eraldi kontot tegema. Iga ettevõte, mis on äriregistris, on ka TEIS-is. Sama kehtib ka töötajate puhul, kes on registreeritud töötamise registris,  – igaüks saab näha, kes on tema ettevõttes määratud töökeskkonnaspetsialistiks, töökeskkonnavolinikuks või töökeskkonnanõukogu liikmeteks.

Kas kõik need rollid peavad olema täidetud igas ettevõttes?

Töökeskkonnaspetsialist peab olema igas ettevõttes, kus on vähemalt üks töötaja ja neid on Eestis umbes 60 000, töökeskkonnavolinik peab olema igas ettevõttes, kus on vähemalt kümme töötajat ja töökeskkonnanõukogu ettevõttes, kus vähemalt 150 töötajat.

Kuidas uus infosüsteem Tööinspektsiooni inspektorite elu mõjutab – kas nende töökorraldus muutub ka moodsamaks?

Inspektoritele läheb selle võrra mugavamaks, et kui varasemalt käidi ettevõttes fotoaparaadi ja märkmikuga, siis nüüd teeb puuduste pildistamise ja ülesmärkimise lihtsaks tahvelarvuti. Samas on see mugavus olemas ka ettevõtja jaoks, kes võib näiteks parandatud puuduse tõestamiseks logida Smart-ID abil telefonitsi süsteemi sisse ja teha puuduse kõrvaldamist tõendav foto ning laadida see süsteemi üles. Inspektor ei pea selles veendumiseks ettevõttesse uuesti kohale minema. Ettevõtjaga suhtlemiseks on olemas vestlusaken, kuhu saab lisada ka faile.

Uus infosüsteem on paigaldatud riigipilve. Miks just sellise lahenduse kasuks otsustasite?

Riigipilv võimaldab kasutada konteinerite orkestreerimise töövahendit Kubernetes. Tänu sellele on meil olnud võimalus teostada partneriga kiireid sprinte väiksemate teenuste loomisel. Kogu protsess on olnud paindlikum, kui vanematel lahendustel baseeruvad projektid. Tänu GitLab versioonihalduskeskonna kasutamisele oleme jõudmas sinna, kus ka meie poolt loodav väärtus on kooditasemel kättesaadav ning nähtav riiklikus koodivaramus. Hea meel on näha, et selline mõtlemine riigis on aina laienemas. Näiteks saame suurt kasu üleriiklikust  autentimislahendusest TARA. TARA kasutamine tähendas 0 rida koodi SMART-ID teenuse avamisel.

Mikroteenustel põhinev pilvelahendus peaks tagama, et kui teha süsteemis uuendusi, on see püsivalt kasutuskõlblik. Kas see vastab reaalsuses tõele?

Süsteemi arhitektuur ja kasutatavus on ennast meile kindlasti juba tõestanud. Sarnastel põhimõtetel süsteemid on kasutusel ka tänastel suurtel IT gigantidel nagu Netflix, Spotify või Google. Näiteks uute funktsionaalsuste tarnimine toodangukeskkonda toimub siis, kui rakendusadministraator selleks aja leiab. Kasvõi keset tööpäeva. Ja näiteks kui riigipilv uuendas platvormi pakkuvate serverite operatsioonisüsteemi, siis ei olnud meie teenustes ühtegi katkestust.

TEIS on tegelikkuses juba mitu kuud laivis olnud ja pakub nii tööandjatele kui ka inspektoritele esimesi kasutusvõimalusi, aga milline on selle süsteemi pikem plaan?

Pikk plaan on see, kui kõik Tööinspektsiooni teenused on koondatud TEISi. Siis võime öelda, et digitaalne Tööinspektsioon on valmis. Nii nagu täna on Maksu- ja Tolliamet üleni veebis, liigub sinnapoole ka Tööinspektsioon. Muidugi on teenuse arendamine pidev ja see süsteem ei saa kunagi valmis. Ikka on vaja kohendada nii alussüsteem kui ka disaini. Aga eesmärk on koondada kõikide teenuste värav ühte kohta.

Milliseid on lähiajal plaanitavad järgmised arendused?

Meie jaoks on  suur saavutus see, et oleme arenduspartneritega TripleDev ja Trinidad Wiseman väga lühikese ajaga saanud valmis süsteemi ise ja sellel põhineva järelevalve mooduli. Järgmine, ettevõtjale väga vajalik teenus on riskianalüüsi moodul. Riskianalüüs on kohustuslik igale töötajaga ettevõttele ning selle tegemine muutub ettevõttele mugavaks ja selgemaks.

Süsteem aitab kaardistada ettevõttes esineda võivad ohud ja annab ettevõtjale koondülevaate, mida ta parandama peaks, et töötajate ohutus oleks tagatud. Ettevõtja koostab tegevuskava ja alustab riskide maandamisega.

Kas uut lahendust ja selle arendamise käigus saadud teadmisi on võimalik ära kasutada ka järgmiste riigis loodavate süsteemide puhul?

Absoluutselt – näiteks loodud järelevalvemoodul on taaskasutatav. Ravimiamet, Terviseamet ja teised järelevalvet tegevad asutused vajavad tegelikkuses sarnast infosüsteemi. Kuna infosüsteemi baas ja järelevalvemoodul on juba olemas, siis saame väikeste kuludega ehitada neile riigiasutustele oma järelevalveinfosüsteemi.

See hoiab kokku nii avalikku raha kui ka aega. Me ei pea iga kord uuesti alustama nullist, suur osa tööst on juba tehtud. Taaskasutanud oleme ka disaini, mis tähendab omakorda ajalist ja rahalist säästu. Kasutaja jaoks tähendab see aga seda, et riigi infosüsteemid on sama nägu ja seetõttu on neis kergem orienteeruda.

TEIS on liidestatud äriregistriga. Kas see tähendab, et taaskasutate ka andmeid, mida on kord juba riigile edastatud?

Jah, see tähendab, et saame kerge vaevaga liidestuda ka teiste registritega, isegi välismaistega. Registritest saadavat infot me maha ei salvesta, vaid tõmbame iga kord selle vajadusepõhiselt uuesti, sest meil pole õigust ega vajadust enda süsteemis andmeid hoida. Teistele registritele tuginemine tähendab, et peab usaldama nende infot. Kahjuks on näha, et andmekvaliteet riigi põhiregistrites saab olla tugevam ja loodame, et registripidajad näevad selle kallal senisest rohkem vaeva. Ettevõtjale ja inspektorile on aga suur kasu see, et nad ei pea ettevõtte andmeid uuesti sisestama, see on sisenedes juba olemas.

Milline oli investeeringute maht TEIS-i arendamisel*?

Esimene etapp ehk süsteem ja järelvalvemoodul olid suurusjärgus miljon eurot ja teine etapp ehk riskianalüüs, uus tööelu portaal ning järelvalvefunktsionaalsus 800 000 eurot.

 

* Tööelu infosüsteemi arendust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste "Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine" vahenditest.