01.07.2019 jõustuvad perekonnaseisutoimingute seaduse ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muudatused, mille tulemusel muutub surma registreerimise süsteem ning surmafakti andmeid hakkavad rahvastikuregistrisse edastama tervishoiuteenuse osutajad.

Surma registreerimise süsteemi muudatuste eesmärgiks on vähendada lahkunu lähedaste asjaajamisi nii, et surma ei pea enam kohalikus omavalitsuses registreerima. Samas saavad lahkunu lähedased aga kohalikust omavalitsusest jätkuvalt taotleda matusetoetust.

Siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi surma registreerimise lihtsustamise ühisprojekt sisaldas IT-arendusi ning muudatusi perekonnaseisutoimingute seaduses. Tegemist on esimese etapiga arendusprojektis, mille kaugem eesmärk on muuta kogu surmaga seotud asjaajamine paberivabaks ning võimalikult mugavaks kõigile osapooltele.

käed

Kuidas toimida pärast 1. juulit 2019?

Alates 1. juulist 2019 kaob praegune neljaleheline isekopeeruval paberil arstlik surmateatis ja selle asemele tulevad järgmised elektroonilised dokumendid.

  • Surmateatis – tervise infosüsteemi dokument, mis on surma fakti kinnitamiseks ja edastamiseks rahvastikuregistrisse surma registreerimiseks.
  • Surma põhjuse teatis – tervise infosüsteemi dokument, millega edastatakse surma põhjus TAI surma põhjuste registrisse.
  • Perinataalsurma põhjuse teatis – tervise infosüsteemi dokument, millega patoloog/kohtuarst edastab surnult sündinute ja 0–6-päevaselt surnud vastsündinute surma põhjuse TAI surma põhjuste registrisse.

Surmatõend jääb esialgu paberile. Surmatõend on dokument, millega väljastatakse rahvastikuregistrist surma fakti kinnitus. Surmatõendi peab tervishoiuasutuse töötaja lähedase jaoks välja printima, kuna seda on endiselt vaja lähedasele edasiste toimetuste jaoks. Samas rõhutame, et projekti teise etapi eesmärk on muuta surmatõend elektrooniliseks, et surnu lähedane saaks surmaga seotud toimingud teha paberit vajamata. Sellisel juhul kaoks perearstikeskustel ja teistel tervishoiuasutustel kohustus surmatõendit paberil väljastada.