Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR
STAR ehk sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister on riigi infosüsteem sellise sotsiaaltöö korraldamiseks, kus inimese probleemide lahendamiseks rakendatakse kompleksset ning sageli mitmeid eluvaldkondi puudutavaid toetusi ja teenuseid.
TEHIKu visioonis on STAR sotsiaaltöötaja tööriist ja tõhus abiline, mis vähendab oluliselt dokumenteerimisele ja korralduslikele küsimustele kuluvat aega ning võimaldab sotsiaaltöötajal keskenduda oma töö kõige tähtsamale osale – abi vajava inimese aitamisele.
Mida saab STARi abil teha?
- Määrata inimestele sotsiaalteenuseid ja -toetusi
- Registreerida lastekaitse ja ohvriabialaseid pöördumisi
- Hinnata abivajavate laste ja täiskasvanute abivajadust, koostada neile juhtumiplaan ning jälgida selle täitmist
- Korraldada lapsendamist ja eestkostet
- Registreerida teenuseosutamist ning esitada kohalikele omavalitsustele kuluaruandeid (sotsiaalteenuste osutajad)
- Planeerida ja hallata oma tegevusi ning dokumente
- Teha päringuid teistesse andmekogudesse
- Teha statistikat ja andmeanalüüsi, mis on aluseks teenuste kvaliteedi tõstmisel ning sotsiaalvaldkonna poliitikaotsuste tegemisel
Kes on STARi kasutajad?
STARi kasutajateks on eelkõige kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, aga ka Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse-, ohvriabi- ning järelevalveosakonnad.
Lisaks kasutavad STARi sotsiaalteenuste osutajad, näiteks asendus- ja järelhooldusteenuse osutajad, sotsiaaltransporti pakkuvad ettevõtted jne.
Kuidas STAR töötab?
STAR toimib ühtse elektroonse toimikuna, kuhu koondatakse abi vajava inimese andmed ning temaga tehtavad toimingud, nt talle määratud toetused ja teenused, läbi viidud kohtumised ja nõustamised jne. Andmevahetusplatvormi X-tee kaudu suhtleb STAR paljude teiste infosüsteemidega vähendades nii inimeste koormust erineva info koondamiseks erinevatest ametiasutustest. STARi andmeid kasutavad kolm riiklikku registrit ning STAR ise kasutab üheteistkümne asutuse poolt kogutavaid andmeid. Konkreetsemalt vahetab STAR andmeid järgmiste registritega:
- Rahvastikuregister
- Tervisekassa kindlustatud isikute register
- Töötukassa menetluste infosüsteem
- Eesti Hariduse Infosüsteem
- Aadressandmete süsteem
- Liiklusregister
- Kinnistusraamat
- Äriregister
- Sotsiaalkaitse infosüsteem
- Maksukohuslaste register
- Töötamise register
- Politsei menetlusinfosüsteem
Viimased arengud
- 2020. aastal läbi viidud viie miljoni suuruse hanke võitsid Iglu, TripleDev ja Trinidad Wiseman, kes loovad järgneva kolme aasta jooksul kohalikes omavalitsustes töötavatele inimestele uusi ja mugavaid e-lahendusi.
- TEHIKul on plaan STARi kastajamugavust, arhitektuuri ja infosüsteemi kasutajaliidest alates 2021. aastast järk-järgult uuendama hakata, mis vähendab tulevikus järgnevate arendustööde maksumust.
- Järgnevatel aastatel on plaanis muuta STAR mugavamaks töökeskkonnaks ka sotsiaalteenuseid osutavate asutuste jaoks, võtta kasutusele kodanike ja kohalike omavalitsuste otsesuhtlust võimaldav iseteenindus ning suurendada STAR-i suutlikkust pakkuda kvaliteetseid ja õigeaegseid andmeid proaktiivsete teenuste osutamiseks.
Laste ja perede toetamine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (lühend - ÜSS2021_2027) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“
Tegevused ja eesmärgid
- Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine, mille eesmärk on luua toetavad meetmed lapseootel ja lapse saanud peredele, suurendada lapsevanemate teadlikkust vanema rollist lapse arengu toetamisel, tagades seeläbi abivajavate laste parema märkamise ning selliste perede toetamise. Oluline on arendada igas eas (0–18-aastaste) laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetavaid programme ja sekkumisi ning parandada nende kättesaadavust üle Eesti, sealjuures pöörata erilist tähelepanu isade osaluse suurendamisele vanemlikke oskusi arendavates ja vanemlust toetavates tegevustes.
- Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine, mille eesmärk on välja arendada mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, kes oma traumeerivate lapsepõlvekogemuste või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas, sealhulgas füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku heaolu toetamist. Tegevuste eesmärk on hoida ära laste abivajaduse süvenemist ning toetada juba tõsise ja kompleksse abivajadusega lapsi ja nende peresid seeläbi, et toetatakse laste arengut ning hilisemat iseseisvat toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist. Laste mitmekülgse abivajaduse ennetamisse panustatakse ka ennetustegevustega, mille eesmärk on vähendada vaimset, füüsilist ja seksuaalset väärkohtlemist, mis last tõsiselt ja pikka aega kahjustab.
- Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine, mille eesmärk on välja töötada valdkondadeülene lastekaitse korraldusmudel, et parandada nii kohaliku kui ka riigi tasandi lastekaitse kvaliteeti, sealhulgas tihedama valdkondadevahelise koostöö abil, ja tagada seeläbi abivajavate laste parem märkamine ning laste ja nende perede tulemuslik toetamine.
- Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine, mille eesmärk on soodustada institutsionaalse hoolduse asemel perepõhise asendushoolduse edendamist, parandada asendushoolduse kvaliteeti ja arendada asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuvatele noortele pakutavat tuge.
- Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine, mille eesmärk on luua lastekaitsetöö tegemiseks toetav ja kasutajasõbralik keskkond, mis aitab lastekaitsetöötajatel ja teistel lastega töötavatel spetsialistidel last ja peret tulemuslikumalt toetada. Lisaks on eesmärk toetada riikliku perelepitusteenuse osutamiseks kasutajasõbraliku iseteeninduskeskkonna loomist ning vajalike andmete vahetamist teiste asutuste vahel.
Projekti number: 2021-2027.4.07.23-0002
Elluviija: Sotsiaalministeerium (perede heaolu ja turvaliste suhete osakond)
Partnerid: Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Rakendusasutus: Sotsiaalministeerium (nutika arengu toetamise osakond)
Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
Rahastus: ESF+i toetus 22 294 276 (70%), riiklik kaasfinantseering 9 554 690 (30%)
Abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2027
Üldine eesmärk: TAT üldine eesmärk on toetada seda, et Eesti oleks hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed oleksid õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Tegevuste käigus tagatakse eri soost, vanusest, piirkonnast ja rahvusest sihtrühma liikmetele võrdsed võimalused tegevustes osaleda ja nendest kasu saada.
Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused
Rahastus: Euroopa Regionaalarengu fond ja riiklik kaasfinantseering
Projekti nr: 1T30-RF21-04112PIKA
Abikõlblikkuse periood: 01.08.2022-31.12.2027
Eelarve: ERFi toetus 9 750 000, riiklik kaasfinantseering 4 178 571, kokku 13 928 571
Elluviija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)
Partner: Sotsiaalkindlustusamet (SKA)
Rakendusasutus: Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
Tegevuste üldine eesmärk on toetada pikaajalise hoolduse meetmete rakendamiseks vajalike infosüsteemide arenduste ja nutikate IT-lahenduste kasutuselevõttu. Eesmärk saavutatakse alljärgnevate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.
Lapse abivajaduse eelhindamine koos arhitektuuritöödega
Lastekaitseseadus näeb ette, et iga inimene, kes märkab abivajavat last, peab sellest teatama kohalikule omavalitsusele või lasteabitelefonile 116 111.
Kui info abivajavast lapsest jõuab kohalikku omavalitsusse, algatab lastekaitsetöötaja lapse kohta lihtmenetluse ning tal on 10 päeva aega, et langetada otsus, kas lapse abistamiseks piisab mõne konkreetse üksikmeetme rakendamisest (lihtmenetlus) või vajab ta ulatuslikku ning sageli pikemaajalist toetust (juhtumimenetlus).
Otsuseni jõudmiseks tuleb lastekaitsetöötajal leida vastused erinevatele lapse heaolu puudutavatele küsimustele. Seda protsessi nimetatakse lapse abivajaduse eelhindamiseks ning Sotsiaalhoolekande seaduse §144 lg 1 punktide 8-10 kohaselt tuleb eelhindamisel kogutav informatsioon sisestada STARi.
Täna eelhindamise vorm STARis puudub. Lisaks on STAR tehnoloogiliselt vananenud ning soovime hakata seda üle viima monoliidist mikroteenuste põhisele arhitektuurile.
Arenduse eesmärk:
- Luua STARi lapse abivajaduse eelhindamise funktsionaalsus ning seostada see juba olemasoleva lapse abivajaduse (täis)hindamise funktsionaalsusega STARis;
- Võtta kasutusele uus kasutajaliides;
- Lihtsustada abivajava lapsega tegelemiseks vajaliku lihtmenetluse loomise loogikat;
- Täiendada lapse abivajaduse hindamise seisukohast vajalikke X-tee päringuid;
- Luua STARi toetavad mikroteenused, mis võimaldavad edasiste ärifunktsionaalsuste lisandumisel/täiendamisel liikuda samm-sammult uuele, täielikult mikroteenustel põhinevale arhitektuurile.
Arenduse toetuse summa: 432 632 eurot
Läbiviimise aeg: 17.11.2021–2.01.2023
Arendusele eelnes analüüs.
Analüüsi toetuse summa: 55 590 eurot
Läbiviimise aeg: 11.02-11.05.2021
Perelepitusteenuse analüüs
Perelepitusteenus on teenus, mille käigus aidatakse lapsevanemaid, kes kooselu lõppemisel või last eraldi kasvatades ei ole suutnud jõuda lapse kasvatamise korralduse ja heaolu tagamise küsimustes omavahel kokkuleppele.
Riiklikult koordineerituna teenust täna Eestis ei pakuta. Perelepitajaid valmistavad koolituste kaudu ette kaks MTÜ-d (Lepitajate Ühing ja Lepituse Instituut), kes pakuvad oma teenust valdavalt FIE või juriidilise isikuna ning tasu eest. Teenust võib pakkuda ka kohalik omavalitsus.
Riiklikult koordineeritud perelepitusteenuse puudumise tõttu on teenuse tänane kättesaadavus ning kvaliteet ebaühtlased ja pered otsivad sageli lahendust kohtust. See võib kahjustada lapse heaolu ning muudab teenuse osutamise riigi jaoks kulukaks. Kohtumenetluses on lepituse läbiviimine oluliselt aeganõudvam ning kallim kui lepitusteenuse puhul. Seega, soosides kohtuvälistele kokkulepetele jõudmist ja pakkudes teenust riiklikult, oleks riigi jaoks tegemist oluliselt kuluefektiivsema lahendusega. Teenuse kasutatavuse ja teenuseosutamise kuluefektiivsuse suurendamiseks on Vabariigi Valitsus otsustanud perelepitusteenust reformida ning alustanud tegevusi riikliku perelepitussüsteemi loomiseks.
Analüüsi eesmärk on leida parim võimalik lahendus perelepitusteenuse osutamiseks nii teenusedisaini lõpliku väljatöötamise kui seda toetava tehnilise lahenduse mõttes. Samuti soovime kaardistada, prioriseerida ning hinnata ära perelepitusteenuse funktsionaalsuse arendamise käigus realiseerimist vajavad STARi arhitektuuritööd. Viimase puhul tuleb arvesse võtta, et TEHIK on STARi arendamisel võtnud suuna liikuda mikroteenuste põhisele arhitektuurile ning ka käesolev arendus on üks samm üleminekul uuele arhitektuurile.
Analüüs: 08.04- 31.10.21
Toetussumma: 63 240 eurot
Ohvriabi teenuse analüüs ja vabatahtlike funktsionaalsuse arendustööd
Kui inimene on langenud kuriteo ohvriks või kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist, on tal võimalik pöörduda Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ohvriabi töötaja poole, kes osutab abivajajatele tasuta nõustamisteenust ning jagab informatsiooni abi saamise võimaluste kohta.
Ohvriabi töösse kaasatakse üha rohkem vabatahtlikke - spetsiaalse väljaõppega inimesi, kes abistavad abivajajaid SKAga sõlmitavate lepingute alusel ning oma töö eest tasu saamata.
Hetkel puudub SKA ohvriabi-ja ennetusteenuste osakonnal ühtne IT-lahendus teenuste osutamiseks. Kasutatakse erinevad infosüsteeme, dokumendihaldussüsteemi ning ka kontoritarkvara. Seega on murekohaks andmete killustatus mitme infosüsteemi vahel. Kahtlemata toob see endaga kaasa märkimisväärse käsitöö andmete haldamisel ning täiendava ajakulu. Tundlike andmete tõttu on murekohaks andmete turvalisus nii nende edastamisel kui ka säilitamisel.
Projekti olulisus
Ohvriabi teenuste kiire osutamine ja teenuse vajajatega kontakti loomine on võtmetähtsusega. Trauma korral abita jäämine võib hiljem kaasa tuua erinevaid psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme ning oluliselt kahjustada inimese toimetulekuvõimet. Kiire infovahetus partneritega (Politsei- ja Piirivalveamet ning kohalikud omavalitsused) suurendab teenuse sihitatust ja mõju ning vähendab ohtu, et inimene ei saa vajaminevat abi, et traumast taastuda ja tagada toimetuleku säilimine. Seega tuleb tõhustada SKA ohvriabi teenuste pakkumist ja võimaldada seda ohvriabitöötajale parema IT-vahendi pakkumise kaudu.
Infotehnoloogiline tugi
Ohvriabi teenuse analüüsi projektiga analüüsitakse ohvriabi vajadusi infotehnoloogilisele toele tervikuna kõikide teenuste, vajalike funktsionaalsuste ja võimalike liideste vaates, arvestades olemasolevaid tööprotsesse ja vajadusi, leidmaks parim võimalik arenduslahendus. Samuti on ohvriabi analüüsi projekti üks eesmärkidest luua STARi arhitektuuri monoliidist mikroteenustele ülemineku põhiprintsiibid ja tehnoloogilised valikud.
Vabatahtlike panus
Ohvriabi projekti kõrval tehakse ka vabatahtlike funktsionaalsuse arendustööd, millel on riigieelarveline toetus. Eesmärgiks on luua IT-lahendus vabatahtlike haldamiseks STARis. Lähtuvalt strateegilisest sihist viia STAR tänaselt monoliitselt arhitektuurilt üle kaasaegsele, tuleb ka vabatahtlike haldamise funktsionaalsus luua vastavalt STARi mikroteenustel põhineva arhitektuuri põhimõtetele.
Ohvriabi teenuse analüüsi läbiviimise aeg: 04.10.2021 - 04.02.2022
Analüüsile järgneb arendus.
Vabatahtlike funktsionaalsuse arendustööd: 01.03.2022 - 30.09.2022