TEHIKu tööd

Tänased töötervishoiu andmete esitamise ja liikumise protsessid on halduskoormavad, aeglased ja kulukad. Samuti on tervisekontrolli korraldamise üle järelevalve ressursimahukas. Projekti eesmärk on muuta töötervishoiu tervisedeklaratsioonid ja -tõendid elektroonseks, võttes eeskujuks juba toimiva digitaalse juhiloa tervisetõendi ja -deklaratsiooni süsteemi.

Terviseportaal koondab kõik inimese terviseandmed ja raviinfo ning annab ülevaate kokkupuudetest tervishoiuga. See on loodud Eesti kodanikele, kes oskavad kasutada arvutit või mobiiltelefoni ning soovivad leida infot enda ja oma lähedaste terviseseisundi ning tervise edendamise kohta.

Analüüsi eesmärk on selgitada välja parim võimalik lahendus efektiivse ja targa uue põlvkonna meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu (edaspidi MSA), sh turujärelevalve lahenduse loomiseks.

INNA on 2023 prototüübi põhjal arendatud veebirakendus, mis aitab vähendada ravimi nimede hindamisele kuluvat aega ja tõsta otsuste ning teenuste kvaliteeti.

Terviseameti järelevalveametnike tööprotsess põhineb hetkel dokumendihalduse loogikal. See tähendab, et näiteks avalduste ja taotluste kokku korjamine, lahendamine, menetlustoimingute läbiviimine, võimalike ohtude ja riskide hindamine ning nende vältimisest teavitamine või ka sunniraha rakendamine ja ettekirjutuste edastamine kohtutäiturile on nii Terviseametile kui ka koostööpartneritele ning menetlusosalisetele tarbetult ajakulukas.

TEHIK ja Tervise Arengu Instituut koos teiste partneritega viib ellu projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ (2019–2023), millega luuakse valmisolek geneetiliste andmete laialdasemaks kasutuselevõtuks arstide ja õdede töös.

Hinnakokkulepperavimite järelevalve riskimudel eelanalüüs ja prototüüp. 2022 loodud prototüübi raames loodi hindamismudel ja kasutajaliides, mis ka ilma edasiarenduseta Ravimiameti järelevalvevõimekuse vaatest väärtust loob.

Eesti meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu (MSA) ei suhtle üleeuroopalise meditsiiniseadmete andmekoguga (EUDAMED), mistõttu seadmete andmed ja info sisestatakse andmekogusse käsitsi ja tihti juhtub, et andmed sisestatakse kogemata valesti. Eesti Meditsiiniseadmete andmekogu liidestusega Euroopa meditsiiniseadmete andmebaasiga toimub andmekvaliteedis oluline arenguhüpe. 

Terviseameti Mürgistusteabekeskuse infosüsteem aitab vabaneda vananenud tehnoloogilisest lahendusest ning võimaldab läbi uue platvormi osutada kiiremat nõustamisteenust, analüüsida mürgistusjuhtumeid ning tegeleda ennetustööga. 

Vaktsiinide tellimuskeskkond oli infosüsteem, mille abil said tervishoiuteenuse osutajad (TTO) tellida COVID-19 vaktsiine. Keskkonnast oli võimalik jälgida, kui palju ja millist vaktsiini oli TTO tellinud, ning jälgida ka vaktsiini saabumise kuupäeva. Keskkond võimaldas seirata kogu vaktsiinide ja sellega seotud tarvikute lao seisu ning vastavalt vajadusele teostada ka aruandlust.

EL COVID tõend võimaldab Eestis COVID-19 vastu vaktsineeritutel, negatiivse PCR testi andnutel või COVID-19 läbipõdenutel (positiivse COVID-19 PCR testi alusel) tõendada tervishoiuteenuse osutajate tervise infosüsteemi esitatud COVID-19 alase info tõesust. Samuti lihtsustavad EL COVID tõendid piiriülest liikumist. Igale tõendile lisatakse spetsiifiline EL tingimustele vastav QR-kood, mis on loetav vaid EL QR-koodi lugemise rakendusega.  

Eestis on kohustuslik koostada saatekiri digitaalselt ja edastada tervise infosüsteemi. Saatekirja kasutatakse erinevatele teenustele suunamiste vormistamiseks. Saatekiri on vajalik nii patsiendi suunamisel perearstilt eriarstile kui ka eriarstilt eriarstile. Lisaks digisaatekirjale kasutatakse veel mõningal määral pabersaatekirju ja tervishoiuteenuste pakkujate lahendusi suunamiste fikseerimiseks. Digisaatekiri on aluseks patsiendi suunamisel uuringule, protseduurile, lahangule, ambulatoorsele või statsionaarsele tervishoiuteenusele, samuti patsiendilt võetud proovimaterjali saatmiseks uuringule või analüüsile ning terviseandmete edastamiseks e-konsultatsiooniks.