Eestis on hetkel ca 320 000 inimest, kellele riik maksab igakuiselt mingit liiki pensionihüvitisi. Kasutajate trend on ajas kasvav, sest populatsioon vananeb.

Märgatava trendina on kasvamas inimeste mobiilsus (töötamine, elamine, pensionile jäämine teatud ajal välisriikides) ning aastast 2021 on kasutajal võimalus kasutada ka paindlikku pensioni, mis tähendab, et ühe kasutaja kohta suureneb nii hüvitise määramiste, peatamiste, jätkamiste ja teiste toimingute maht. 

Hüvitiste alaliike IT arenduste mõistes on üle 100.

Hetkeolukord

Olemasolev lahendus ei võimalda teenindada olemasolevaid ja tulevasi kliente kiiresti, täpselt ning sobival viisil ja ajal. Rahvusvahelised pensioniteenuseid menetletakse seni manuaalselt. Kui hetkel on põhirõhk klientide näost-näkku teenindamisel, siis tulevikutrend kliendiga suhtlemisel on läbi e-kanalite.

inimene

Uus IT-lahendus

Pensioniteenusel on monoliitne üleshitus, milles on palju varjatud ristsõltuvusi ning edasised arendused on ressursimahukad. Enam ei piisa lihtsalt olemasolevate lahenduste uuendamisest, vaid suur osa süsteemist tuleb täielikult üle vaadata ja üles ehitada kaasaja nõuetele vastav IT-lahendus, mis võimaldab isikustatud andmeid hoida kasutuses aastakümneid ning arvestab kasutajamugavuse ja intuitiivsusega. Uus IT-lahendus peab võimaldama inimesele mugavamat ligipääsu penisoni määramisega seotud andmetele ning aitama inimesel teha otsustusi oma tulevase pensionisumma kujunemisel.

Kuivõrd tegemist on ulatusliku teenusega, millel on palju alaliike, tuleb pensioni e-teenuse arendus läbi viia etapiviisiliselt. Suuremahulise pensioniteenuse muutmine proaktiivseks elusündmusteenuseks on planeeritud etapiviisiliste tarkvaraarendusteöödena.

Analüüsiprojekti eesmärgiks on disainida pensioniteenust ja kirjeldada proaktiivse pensioniteenuse arhitektuuri ning luua võimalik arendustööde teekaart koos mahtudega IT arendustööde parimaks elluviimiseks. Esimese etapina tahame kindlasti üle tuua kõige vähem sõltuvusi omavaid sotsiaalmaksuta pensioneid ja selle detailanalüüsiga tehakse tööd paralleelselt.

Vajalikkus

Teenuse moderniseerimine on vajalik, sest Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse ei ole pensioniteenust arendatud ja inimestel puudub võimalus oma andmeid reaalajas vaadata ning pensionit planeerida. Projekti laiem eesmärk on pensioniteenuse muutmine proaktiivseks elusündmusteenuseks. Olemasolevad teenuseid tuleb äriliselt ja tehniliselt analüüsida ning vajadusel viia vastavusse ühiskondlike ja tehnoloogilistele muudatustega ning ootustega.

EL-logo

Analüüs

Analüüsi peamiseks eesmärgiks on soov disainida pensioniteenust, kirjeldada proaktiivse elusündmusteenuse arhitektuuri ja luua võimalik IT arendustööde teekaart. Selleks tuleb teostada arendusvajaduste analüüs, mis pakub välja:

  • võimaliku uue pensioniteenuse mikroteenustel põhineva arhitektuuri;
  • võimaldab loodud komponente taaskasutada;
  • teenuseid uuendada ilma ülejäänud teenuseid mõjutamata;
  • hallata koormustaluvust teenuste kaupa ning seeläbi tagada süsteemi stabiilse ja pikaajalise efektiivse toimimise.

Analüüsida tuleb alternatiivseid tehnoloogilisi lahendusi ja luua prototüüp pensioniteenusele.

Tulemus

Analüüsi tulemusena valmib dokument, kus on kirjeldatud proaktiivse pensioniteenuse arhitektuuri ning etapiviisiline teenuse uuendamise teekaart koos mahuhinnangutega IT arenduste elluviimiseks. 

Valmib antud visioonile vastav prototüüp.

  • Teostamine: 02.07.2021 - 02.02.2022
  • Eelarve: 99 792 eurot (koos km-ga)
  • Arenduspartner: Medisoft